Intelligentsus näitab inimese üldisemat vaimset omadust
Toimetaja: Marek-Lars Kruusen
Intelligentsuse mõistet kasutatakse aga psühholoogias väga sageli. Intelligentsus ei tähenda seda, et kui palju on inimesel teadmisi, vaid näitab inimese üldisemat vaimset omadust. Väga paljudes asjades avalduvad inimese vaimsed omadused. Näiteks planeerimisel ja olukordade prognoosimisel, mõtete üldistamisel, arutlemisel, keeruliste ideede mõtestamisel, varasemate kogemuste õppimisel, probleemide lahendamisel jpm.
Intelligentsus on inimese vaimne tunnus, mitte füüsiline tunnus, mida siis oleks võimalik näiteks joonlauaga mõõta. Inimese intelligentsust mõõdavad psühholoogid läbi inimeste testide ja ülesannete, mis nõuavad teatud arukust ja taiplikkust. Paljud testid sooritatakse korraga paljude inimeste vaimsete võimete peal. Säärased testid kirjutatakse pliiatsiga paberi peale.
Kuid sooritatud testide tulemusi ei saa siiski 100 % usaldada. Sellepärast, et mõõtmistel võivad kergesti tekkida vead nagu igasuguse katse ja mõõtevahendi korral. Kuid peale selle peab arvestama ka seda, et inimese vaimse võimekuse hinnangud on alati suhtelised. Seda sellepärast, et sooritatud testi tulemused omavad tähendust ainult mingi suure hulga inimeste sooritatud tulemuste suhtes. Seda, et kui hästi inimene elus hakkama saab, ei näita intelligentsus üldsegi ainukesena. Kuid üldine arukus ja taiplikkus on siiski kindlalt üheks teguriks inimese üldiseks eduks.
Väga erineva ajustruktuuriga loomad on võimelised käituma väga keeruliselt, mille jooned on omavahel väga sarnased. See võib viidata sellele, et üks ja sama intelligentsuse vorm võib tekkida erineval moel.
H. Bergson arvab seda, et tööriistade valmistamise võime näitab inimese ühte kõige loomulikumat intelligentsust. Abstraheerimisvõimeks nimetatakse seda, et kui inimesel on ajus kujutlus valmistavast tööriistast juba varem olemas, kui ta seda looma hakkab. Ka selline asjaolu näitab inimese arukust.
Psühholoog Jean Piaget nimetab abstraheerimisvõimet tegevuse virtuaalse realiseerimise võimeks või vahel mentaalseks manipuleerimiseks sümboolsete objektidega. Inimese intelligentsus avaldub näiteks kaaludes eelnevalt tegevuse või hüpoteesist tulenevaid tagajärgi, mõelda lähteandmetes sisalduva kasuliku teabe üle. Minevikus asetleidnu määrab tegevusi olevikus ja tulevikus. Seepärast ei saa elada teadmatuses, et mis on varem asetleidnud. „Kes ei mäleta minevikku, see elab ilma tulevikuta.“
Allikas: www.maailmataju.info
Märksõnad: aju, intelligentsus, võimed, testid.