Ilu nägemine paneb inimese aju „tööle“
Toimetaja: Marek-Lars Kruusen
Ilu nägemine paneb inimese aju „tööle“. See tekitab temas teatava mõnu tunde. „Ilusat“ võime igal pool näha ja nautida. Näiteks kui me vaatame ilusat maali, kohtudes ilusa inimesega, kuulata „ilusat“ muusikat jne. Ilu loob inimese ajus mõnuaistingu. Esteetika omamine on ainult inimesele omane. Kuid põhjus esteetika ( ehk ilu ja seega kunsti ) olemasolus peitub inimese neurofüsioloogias. Juba ammu on tuntud üks hea võrdlus – nimelt ilu on inimesele sama mõnus kui maiuspala keelele.
Aju ainult mõne sekundiga töölepanemiseks piisab, kui vaadata ilusat inimese nägu. Ilusa näo nägemisel hakkab tööle aju nn „mõnukeskus“. See on aju üks kindel funktsioon, sest just ilusamad inimesed on seotud kõrgema sotsiaalse staatusega. Kuna ilu näitab inimese tugevust ja head tervist ( häid geene ), siis on ajul oluline liigitada inimesi atraktiivseteks ja mitteatraktiivseteks. See on välja kujunenud juba evolutsioonist.
Ajul on vaja kiiresti teada, et kellega suhelda ja sõprussidemeid luua. Inimesed elavad väga keerulises ühiskonnas. Sellepärast on selline ajufunktsioon üsna oluline. Just ilusamate inimestega on oluline seltsida. See lähtub juba evolutsiooni seisukohast. Inimese sotsiaalne staatus paraneb, kui ta suhtleb ilusama inimesega.
Kuid ainult ilust ei piisa. Atraktiivsus väljendab rohkemat, kui ainult inimese ilusat nägu. Näiteks oluliseks muutuvad sealjuures ka isikuomadused nagu näiteks säravus, empaatia, hea tuju ja isegi emalikkus. Ilus nägu aktiveerib teatud kindla ajuosa ja see ei sõltu inimese soost. See toimub ainult siis, kui eksisteerib silmside.
Kui aga ahvid ootavad näiteks sööki, aktiveerib neil sama ajuosa. Inimene tunneb rõõmu, kui ta ilu näeb. See on ilmselt kõige lihtsam määratlus. Kuid hiljem hakati arusaama sellistesse ilu reeglitesse, mis kestavad igavesti. Seda on ''näha'' näiteks vanakreeka kunstis. Aegade jooksul on antud ilule siiski erinevaid hinnanguid. Näiteks hiljem ei peetud kunsti ja ilu ühesugusteks. Ilureeglites, mis kestavad lõppematult ja kehtivad üldiselt, hakati üha enam kahtlema.
Seda, et milliseid hinnanguid annavad inimesed ilule, sõltuvad paljudest teguritest. Näiteks harjumus on üks määravamaid tegureid. Sellepärast, et ilusad asjad on just need, mida on harjutud ilusaks pidama. Kuid ilu inimeste silmades võib aja jooksul siiski muutuda. Kui aga inimestes on olemas sarnased iluhinnangud, siis see tekitab inimeste rühmasisest ühtekuuluvustunnet. Näiteks rahvusi lii- davad omavahel üheks sellised iluhinnangud, mis on valdavalt traditsioonilised ja sarnased või lausa ühesed.
Tänapäeval vormivad väga suuresti inimeste iluhinnanguid just massimeedia ja reklaam. Inimeste poolt peetavad ilusad nähtused liigituvad kahte põhilisse tüüpi. Need mõlemad erinevad tavalistest nähtustest. Ilusateks peetakse just selliseid objekte või nähtusi, milles esineb ebaloomulikult suur korrastatuse tasand ja suur reeglipära. Kuid ilusaks peetakse ka ootamatuid ja erandlikke asju. Kui inimene valdab materjali või mingit tegevust üliosavalt, siis ka seda on peetud ilusaks. Niisamuti ka siis kui inimesed teostavad oma kavatsusi.
Visuaalse kunsti teosed on enamasti väga ilusad, kuid ainult ilus olemine ei ole tegelikult nende teoste ainuke omadus või eesmärk. Inimesi on omavahel sidunud just kunstiteosed. Kuid need teosed sisaldavad ka selliseid ideid, mille sisuks on eetika, poliitika või religioon. Inimene teostab ja väljendab ennast just läbi kunstiteoste. Niimoodi võidab kunstnik teiste inimeste tähelepanu ja seda tänu oma võimele. Kunstnik rõõmustab, kütkestab või vapustab teisi inimesi visuaalselt.
Allikas: www.maailmataju.info
Märksõnad: ilu, kunst, kultuur, aju, töö.