Marek-Lars Kruusen: on aeg eralduda eesti ülikoolidest!
Toimetaja: Marek-Lars Kruusen
30. aprillil 2021. aastal ilmus uus kirjanduslik väljaanne „Supermehaanika“, mis on kõigile kätte saadav Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivist: https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:624677.
See on esimene väljaanne, mis ületab tuhande lehekülje piiri ja on esimene väljaanne, milles esitatav füüsikateooria on matemaatiliselt tõestatud ning sisemiste vastuoludeta. Antud väljaanne sisaldab endas esimest korda ka tehnilist lahendust ehk eksperimentaalset teostust antud teoses sisaldava füüsikateooria kontrollimiseks. See on üheks suureks eelduseks teooria teaduslikuks tunnustamiseks.
Sellest väljaandest lähtuvalt olen palju artikleid kirjutanud erinevatesse eesti meedia väljaannetesse, kuid neid ei ole siiani avaldatud.
On täiesti selge, et minu saadetuid artikleid ignoreeritakse. On täiesti selge, et erinevad eesti väljaanded ei soovi saadetud artkleid avaldada. Ma ise isiklikult aiman seda, et kahtlustatakse antud materjali "pseudoteaduses". Tegemist ei ole "teaduslikke artiklitega", kui puuduvad teaduslikule arktlile omased tunnused. Need tunnused on näiteks viitamine mõnele uurivale teadlasele, ülikoolile või organisatsioonile. Artikkel peab olema ka esitatud argumenteeritult ja faktipõhiselt.
Minu saadetud artiklitel puuduvad tõesti igasugused viitamised mõnele autoriteetsele või tuntud teadlasele, ülikoolile või organisatsioonile, kuna neid kirjutisi olen kirjutanud ainult mina. Kuid saadetud tekstid on ilusti argumenteeritud ja hüpoteesid põhinevad sellistel füüsika valdkonna teadmistel, mis on leidnud ajaloos katselist kinnitust.
Eesti erinevad meedia väljaanded avaldavad ainult selliseid teabeid, mis on "pärit" tuntud teadlaselt või ülikoolilt. Kuid probleemiks kujuneb sellise teabe avalikustamine, mis on küll oluline teoreetilise teaduse arenguks, kuid pole hetkel "veel" teaduslikku kinnitust saanud. See põhjustab mingi valdkonna teistsuguste vaadete leviku piiramist, mis omakorda takistab teaduse enda arengut. Näiteks kui laboris ei toimu "ajurünnakut", siis ei teki ka uusi ideid. Või seda, et enne ei saa lennukit leiutada, kui sa ei tea kuidas lennuk teoreetiliselt lendab. Eksperimentidega on sama põhimõte. Eksperimente peab ise välja mõtlema, s.t. looma erinevaid hüpoteese eksperimentide püstitamiseks.
Teiselt poolt on igal eesti meedia väljaandel õigus ise otsustada seda, mis ta oma väljaandes avaldada soovib ja mida mitte. Avaldamise jätmise korral ei pea meedia väljaanne isegi oma otsust põhjendama. Selline “ajakirjandus-seaduslik” võimalus tekitab omakorda "meedia peavoolustumise", mis tähendab maffia või monopoli taolist olukorda, et valed/eelistatumad võivad saada ajakirjandusse, kuid õigemad/vajalikumad/asjalikumad asjad jääda tahaplaanile.
Kuna kõik füüsika nähtused ja füüsikalised kehad Universumis eksisteerivad ajas ja ruumis, siis seega peaks ajas rändamise füüsikateooria olema Universumi eksisteerimise põhialuseks. Seda ka füüsika õpetamise või mõistmise seisukohast lähtudes.
Eesti füüsikute koolkonnal on ikka veel tõsiseid probleeme füüsika põhitõdede „ümber mõtestamisega“. Näiteks kui Newtoni mehaanika osutus relativistliku mehaanika piirjuhuks, siis relatiivsusteooria ise tuleneb ajas rändamise teooriast. See ON matemaatiliselt tõendatav.
Kuna eesti ülikoolides ei ole võimalik genereerida uusi vaatenurki fundamentaalses füüsikas ( isegi juhul kui see on hästi põhjendatud või isegi tõestatud ), siis oleks mõistlik luua ülikoolidest eraldi instituut, mille uurimuse põhisuunaks olekski sellised füüsikateooriad, mis oleksid traditsioonilisest füüsikast või peavoolu füüsikast eristuv. On üsna selge, et eesti ülikoolides ja tegelikult ka teistes eesti teadusasutustes on õpilase ja kohati ka õppejõu teadusliku järelduste tegemise oskus ja vabadus mõnevõrra piiratud.
Iseküsimus on see, et kas peab looma täiesti uue instituudi või piisab sellest, et näiteks eraldada füüsikainstituut Tallinna Tehnikaülikoolist. Mõnevõrra sarnaneks see Suurbritannia lahkumisega Euroopa Liidust ehk Brexitiga 2016. aastal või anglikaani kiriku loomisega kuningas Henry VIII ajal Inglismaa ajaloos. Kuid see toob kaasa terve rida uusi juriidilisi nüansse, mida peab just juriidiliselt lahendama. Näiteks mida peab tegema selliste „teaduslike“ teadmistega, mis on saadud akadeemilisest ringkonnast väljapoolt? Teoreetilisi andmeid ( s.t. hüpoteese/teooriaid ) võib ju „peavool“ ignoreerida, kuid mis saab siis kui sooritatakse ka eksperimente?
Ma annan endale aru, et ülal välja toodud mõttekäigud võivad esmapilgul tunduda üsna radikaalsed ja kohati isegi vastuvõetamatud, kuid asjaolude arenemised viimastel aastatel ei jäta paraku muid võimalusi.
Artikli kirjutas: Marek-Lars Kruusen
Märksõnad: ajakirjandus, teadus, teadlane, ülikool, agentuur, koolkond.