Inimese mõistus ei suuda hoomata Universumi mõõtmatust
Toimetaja: Marek-Lars Kruusen
Planeet Maa tiirleb ümber Päikese, mille kaugus Maast on 150 miljonit km. Päike tiirleb omakorda ümber Linnutee Galaktika tsentri, mille kaugus on 8,5 kpc. Praegusel ajal asub meie Päike ( seega kogu Päikesesüsteem ) Linnutee galaktika kahe spiraalharu vahel: seesmise, Orioni haru ja välimise, Perseuse haru vahel. Orioni haru asub Orioni tähtkuju suunas.
Linnutee Galaktika enda läbimõõt on umbes 30 kpc ja umbes 700 kpc kaugusel Linnuteest asub Andromeeda udukogu. Linnutee, Andromeeda ja veel umbes paarkümmend galaktikat moodustavad ühe suurema süsteemi ehk galaktikate parve, mida nimetatakse Kohalikuks Grupiks ehk Kohalikuks Galaktikarühmaks, milles on suhteliselt vähe galaktikaid.
Näiteks Virgo galaktikaparves on umbes 2000 galaktikat ja see on umbes 10 miljoni valgusaasta suurune. Virgo galaktikaparv asub meie Kohalikust Galaktikarühmast umbes 50 miljoni valgusaasta kaugusel Neitsi tähtkuju suunas vaadatuna. Kuid Coma parv asub sellest veel kaugemal – nimelt Berenike Juuste tähtkujus. Coma parves on rohkem kui 3000 galaktikat ja see on ka kaks korda suurem.
Galaktikaparved erinevad üksteisest nii suuruse kui ka kuju poolest. Näiteks Coma parv on peaaegu kerakujuline, kuid seevastu meie Kohalik Galaktikarühm ja Virgo Parv on ebakorrapärase kujuga. Galaktikaparved moodustavad gravitatsiooni tulemusena ka ülisuuri superparvi.
Meie Kohalik Galaktikarühm kuulub superparve, mille kese asub suures Virgo galaktikaparves ja mis asub meist Neitsi tähtkujus umbes 20 Mpc kaugusel. Seda nimetatakse Kohalikuks Superparveks, kuid vahel ka Virgo superparveks. See on ligikaudu 100 miljoni valgusaasta suurune, mille läbimõõt on ligi 50 Mpc ja lapikuse paksus on 10-15 Mpc.
Universumis ( mille vanuseks loetakse 13,7 miljardit aastat ) on avastatud tuhandeid galaktikate superparvi ja need on kõige suuremad struktuurid Universumis üldse. Galaktikate superparvede kujud varieeruvad üksteise suhtes väga suurel määral.
Näiteks on neid väga õhukesi nagu lehti, kuid samas on ka kõveraid ahelaid, mida ka filamentideks nimetatakse. Kõige suurem galaktika superparv on nn Suur Müür. See on õhukese kihi kujuline struktuur, mille mõõtmed on 750 * 250 miljonit valgusaastat ja paksust on ainult 20 miljonit valgusaastat.
Ka galaktikate superparved ei ole maailmaruumis ühtlaselt jaotunud nii nagu seda ei ole tähed ja galaktikad. Superparvede vahele jäävad väga suured tühjad piirkonnad, kuid need kõik on omavahel „ühenduses“. See annab Universumile käsnataolise struktuuri.
Allikas: www.maailmataju.info
Märksõnad: universum, ruum, kosmos, maailmaruum, teadvus.