Maailmataju
„Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda.“
MAAILMATAJU
Mis on maailmapilt?
Maailmapilt
"Maailmapilt on maailmavaateliste teadmiste süsteem, mis reguleerib inimese tunnetustegevust ja seostab seda kultuuri kui tervikuga. Maailmapilt on praktika arengutaset kajastav, nii looduse kui ka ühiskonna nähtusi hõlmavate teadmiste kogum, mille põhjal kujuneb teatav tegelikkuse nägemise viis." ( EE, 6. kd, 1992 )
Mis on Maailmataju?
Maailmataju põhiolemus
Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost ( ehk „Maailmataju“ on teadusentsüklopeedia ), mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb ladinakeelsetest sõnadest nagu „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Otsetõlkes tähendab „Univisioon“ maailmanägemust ehk maailmataju. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Näiteks ka protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust, millest 39 raamatut moodustavad Vana Testamendi ja 27 raamatut Uue Testamendi.
%20)
Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb vana ladina ja kreeka sõnadest nagu „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Nii et eurovisiooniga pole siin midagi pistmist. Sarnasus seisneb ainult selles, et eurovisioon on erinevate riikide ühendus läbi muusika, kuid Univisioon on jällegi erinevate teaduse, religiooni ja kunsti valdkondade ühendus, mis loob ühtse pildi kogu meie maailmast.
Millest koosneb Maailmataju?
Maailmataju üldine struktuur
Maailmataju koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju üldised koostisosad on aga järgnevalt välja toodud.
Universumi füüsika
Universumi füüsika valdkond käsitleb Universumi füüsikalist olemust. Tegemist on füüsikateooriaga, mis arenes välja ajas rändamise füüsikateooriast. Antud teooria annab mõista seda, et mis on Universum oma olemuselt. Näiteks psühholoogiateaduses on alles viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus?
Maailmataju “vaimne” osa
Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline informatsiooni tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus. See on kahtlemata tänapäeva teaduse üks suurimaid müsteeriume ja palju vaidlusi tekitav valdkond. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust ning on esitatud Universumist kaunis ja imeline visuaalne reaalsus.
Inimtsivilisatsioon
Antud Maailmataju osa käsitleb selliseid teadusi, mille uurimisobjektiks on inimühiskonna ( inimtsivilisatsiooni ) ideoloogiline väljavaade. Näiteks väga üldiselt võttes jaotub inimese ideoloogia Universumist kas teaduslikuks või religioosseks. See sõltub peamiselt ( üldjuhul ) tsivilisatsiooni ja ka inimese enda arengutasemest. Teadus ja religioon on kaks erinevat vormi, mille kaudu inimene mõistab maailma. Käsitlemist leiab ka tsivilisatsiooni kõrgeima arengufaasi juhtu, mille korral ei pea intellektid enam sõltuma majanduslikust tegevusest.
Multiversumi teooria
Multiversumi valdkond käsitleb sellist Universumi osa, mille päritolu ei ole looduslik, vaid on mõistuse ( aju ) poolt loodud. Universum jaguneb suures mastaabis kaheks: maailm, mille taga on loodusjõud ise, ja maailm, mille loojaks on aga mõistus ( teadvus ). Nii et on olemas looduslik maailm ja mõistuslik maailm. Mõistuslik maailm on mõistuse poolt loodud ja looduslik maailm on aga loodusseaduste poolt loodud. Kõik, mis üldse olemas on, moodustab Universumi. Multiversumi moodustab aga kogu mõistuse loome – mõistuse poolt loodud maailm.
Ajas rändamise füüsika
Nagu nimigi juba näitab, on tegemist tehnoloogiaga, mis võimaldab teleportreeruda ajas ja ruumis. Vastav tehnoloogia võimaldab liikuda ajas ja teleportreeruda ruumis. Tegemist on valdavalt kõrgemat füüsikat sisalduva valdkonnaga. Kuid üldisemalt etendab ajamasina tehnoloogia Maailmataju jaoks just teadusliku uurimismeetodi ja andmete ( teooriate ) tõestuse rolli. See tähendab seda, et paljud nähtused looduses või inimajaloos on võimalik tõestada ja ümber lükata ainult ajas liikumise teel.
Maailmataju põhiliseimad teesid
Maailmataju üheks põhiliseks teooriaks on see, et mõistuslike tsivilisatsioonide kõige kõrgem arengutase Universumis on seotud eluvormide enda füüsilise keha ja teadvuse seisundi muutumisega. See on enamasti üldine armastuse ( ülima õndsuse ) seisund, mida kogetakse näiteks ka surmalähedaste kogemuste ajal. Eluvorm omab ka uut „füüsilist keha“. Sellisel juhul eksisteerib isend ainult elektriväljana. Sellised „välja-olendid“ näevad välja ainult valgusena. Need on kui valgusolendid, mida on samuti nähtud surmalähedastes kogemustes.
Maailmataju “vaimne” osa
Psühholoogia valdkonnad
Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline informatsiooni tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus. See on kahtlemata tänapäeva teaduse üks suurimaid müsteeriume ja palju vaidlusi tekitav valdkond. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust ning on esitatud Universumist kaunis ja imeline visuaalne reaalsus. Antud osa allharud on aga järgmised.
Teadvuse teadus
Teadvuse teaduse valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel. Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud inimese „mina“ tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon. Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa, mitte sellest eraldi asetsev.
Tajupsühholoogia
Unisoofia ehk tajupsühholoogia valdkond käsitleb ühte väga erilist teadvuse seisundit, mis võib tekkida inimesel siis, kui tajutakse maailma „uutmoodi“, kui tavapäraselt. Maailma teistmoodi tunnetamine põhjustab uue ja senikogematu teadvuse seisundi tekkimist. See tähendab seda, et taju sisud loovad uue teadvuse seisundi, mitte teadvuse sisu. Kuid just teadvus on väga suuresti seotud inimese vaimse eksisteerimisega. Nii et uue teadvuse seisundiga kaasneb inimesel uus olemine Universumis. Käsitletav teadvuse seisund on väga sarnane sellise seisundiga, mida kogetakse surmalähedastes kogemustes. Need esinevad siis, kui inimene on mõne haiguse või ränga trauma tõttu sattunud kliinilisse surma. Surmalähedased kogemused on ühed juhtumid, milles avaldub käsitletav eriline teadvuse seisund.
Universumi holograafia
Holograafia ehk antud juhul fotograafia valdkond sisaldab pildimaterjale kaunist ja säravast Universumist. Tegemist ei ole käsitletava üldise teose illustratsiooniga, vaid antud valdkond omab kindlat ülesannet ja mõtet. Esitletavad fotod annavad Universumist visuaalset informatsiooni. Näiteks kui füüsika annab meile informatsiooni Universumist läbi loodusseaduste, siis antud valdkond näitab seda, et millisena Universum üldse välja näeb. Millised objektid Universumis eksisteerivad. Sellised paigad, mida fotodelt näha on, peaks iga inimene oma enda silmadega reaalselt näha saama. Selles see Holograafia mõte seisnebki. See on ka Maailmataju üheks keskseimaks olemuseks – näha oma enda silmadega Universumit, mitte vahendatult. Esitatud fotod ( õigemini fotode teemad ) on hierarhilises järjekorras. See tähendab seda, et fotodel esitatud Universumi objektid on alustatud kõige suurematest ja lõpeb väikseimate astronoomiliste objektidega.
Inimtsivilisatsioon
Inimkonda uurivad valdkonnad
Antud Maailmataju osa käsitleb selliseid teadusi, mille uurimisobjektiks on inimühiskonna ( inimtsivilisatsiooni ) ideoloogiline väljavaade. Näiteks väga üldiselt võttes jaotub inimese ideoloogia Universumist kas teaduslikuks või religioosseks. See sõltub peamiselt ( üldjuhul ) tsivilisatsiooni ja ka inimese enda arengutasemest. Teadus ja religioon on kaks erinevat vormi, mille kaudu inimene mõistab maailma. Käsitlemist leiab ka tsivilisatsiooni kõrgeima arengufaasi juhtu, mille korral ei pea intellektid enam sõltuma majanduslikust tegevusest. Kunagi tulevikus luuakse inimkonnale nimi, et kuidagi eristada ülejäänutest maavälistest tsivilisatsioonidest Universumis.
Religioon
Religiooniteooria valdkond käsitleb inimkonna ühte vanimat ja põhilist teadmiste osa, mida nimetatakse religiooniks. Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme. Näiteks islam või kristlus. Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena, mida tõlgendavad meile just maavälised tsivilisatsioonid. Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus inimkonna kultuuriloos ei ole tegelikult selline nagu seda annab meile tänapäeva teoloogia õpetus. Salajased uurimused paranormaalsete nähtuste ja UFO-de vallas avaldavad meile hoopis teistsuguse pildi religioonist, kui seda inimene uskuda soovib. Tegemist on üsna radikaalse „reaalsusega“, millega tuleb inimkonnal tulevikus aset leida. Nimelt inimesed on maaväliste olenditega geneetilises suguluses. Maavälised tsivilisatsioonid püüavad luua uusi liike, ilmselt geneetilise materjali rikastamiseks ja mitmekülgsemaks tegemiseks. Nende lõppeesmärk on luua ja toota uusi isendeid ülitsivilisatsiooni tarbeks, mis on kirjeldatud ülitsivilisatsiooniteoorias. Religiooniga on nemad seotud, sest inimkonna kunagine usk Jumalasse on viinud tähelepanu teaduse arengust eemale. Seda sellepärast, et inimesed ei areneks ennast hävitavale tasandile. Usk on suures osas nende loodud kuvand, et alal hoida inimkonna arengut õiges suunas. Inimeste kontakt maavälise tsivilisatsiooniga leiab aset pärast indiviidi surma. Inimese elu jätkub pärast surma maavälises ülitsivilisatsioonis.
Teadus
Teadusfilosoofia valdkond tegeleb teaduse olemuse, selle piiride ja rakendatavuse uurimusega. Teadusel on väga palju erinevaid allharusid alates loodusteadustest kuni sotsiaal- ja humanitaarteadusteni. Mitte ükski teadlane ei tegele kõikide teadusharudega ühekorraga, vaid uurimusteemad hõlmavad peamiselt teaduse kitsaid liine. See tähendab seda, et spetsialiseerumine on teadusele üsna iseloomulik. Enamasti peavad kõik teadlased järgima teaduslikke meetodeid. Teadust iseloomustab peamiselt objektiivsus, mille korral on kogu inimese subjektiivsus välja tõrjutud. Teaduslik teooria tähendab mingit loodusnähtust või protsessi seletavat printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline tõestusmaterjal. Need seletused on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud. Teaduslikke teooriaid ei „tõestata“. Teooria kehtib seni kaua, mil mingi uus tõestatud teooria seda ümber ei lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased koguvad fakte ja vaatlusandmeid. Seletused seovad omavahel faktid ja vaatlusandmed. Esialgseid ja tõestamata seletusi nimetatakse hüpoteesideks. Sageli võimaldavad faktid luua erinevaid seletavaid hüpoteese. Kui aga hüpoteesi õigsust kontrollitakse eksperimentaalselt, siis muutub see juba teaduslikuks teooriaks.
Tsivilisatsioon
Ülitsivilisatsiooniteooria valdkond käsitleb selliseid nähtusi, mida kogetakse ajusurmas. Uuritakse surmalähedaste kogemuste tõelist olemust ja selle võimalikku mõju inimeste elutegevusele. Tegemist on sellise mõistusliku tsivilisatsiooni arengu taseme uurimise ja kirjeldamisega, mida peetakse ( siin ) mõistusliku elu kõrgeimaks elutegevuseks kogu Universumis, sest selles efektiivsemaid või arenenumaid elutegevusi ei ole suudetud avastada ega luua. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et inimene on võimeline eksisteerima ka ilma füüsilise kehata. Ajus olevad neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised muutuvad inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks, mis eralduvad aju ruumist. Elektromagnetväljal baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Selline uus inimese füüsiline keha muudab ainelisest maailmast sõltumatuks. Näiteks inimese põhivajadused nagu toit, jook, magamine, eluase jne ilmnevad ainult siis, kui inimene omab bioloogilist keha. Kuid vajadus nende järele kaob, kui inimene eksisteerib ainult energiaväljana. Seni aga võimaldab just majandustegevus tagada inimeste põhivajadusi teenuste ja kaupade vormis. See tähendab seda, et majandusliku tegevusega võimaldatakse inimestele teenuste ja kaupade jaotust, tootmist, vahetust ja tarbimist. See on tänapäeva maailma üks üldisemaid ja levinumaid inimtegevuse liike.
Keha ja Vaim
Maailmataju põhiliseimad teesid
Järgnevalt vaatame lähemalt neid teooriaid, mis on Maailmataju põhilisteks teesideks. Ilma nendeta ei eksisteeriks kogu käesolev teos. Järgnevalt väljatoodud põhilised teesid määravad kogu Maailmataju tõelise olemuse ja selle struktuuri. Need on antud teose kõige olulisemad informatsiooni seosed, mis ka iseloomustavad Maailmataju. Maailmataju üheks põhiliseks teooriaks on see, et mõistuslike tsivilisatsioonide kõige kõrgem arengutase Universumis on seotud eluvormide enda füüsilise keha ja teadvuse seisundi muutumisega.
Teadvuse seisund
Sellisel juhul on indiviidi teadvuslik olek praegusel ajal elavate inimeste omast tunduvalt erinev. Tajutakse maailma „uutmoodi“ ja sellest tulenevalt tekib uus ja imetabane teadvuse seisund. See on enamasti üldine armastuse ( ülima õndsuse ) seisund, mida kogetakse näiteks ka surmalähedaste kogemuste korral. Inimene tajub seda, et teda pole kunagi nii palju armastatud. Ta on üliõnnelik oma füüsikalise olemasolu üle selles maailmas. Ta tajub, et see on erakordselt suur ime, kui tähtis ta tegelikult on ja kui vajalik ta maailmale on. Kõige eksisteeriva olemasolu ( eriti elu eksisteerimine selles ) on tegelikult täiesti erakordne. See on kõige tähtsam, mida on võimalik üldse ettekujutada. Absoluutselt mitte miski ei ole sellest olulisem. Inimene tunnetab, et enda ja maailma olemasolust ei ole absoluutselt mitte miski tähtsam. Tajupsühholoogia valdkond annab meile sellest väga täpse ülevaate.
Füüsiline keha
Kuid peale uue ja teistsuguse teadvuse seisundi, omab eluvorm ka uut „füüsilist keha“. Sellisel juhul eksisteerib isend ainult elektriväljana – sõltumata aju närvitegevuse arengust. See tähendab seda, et selline bioloogiline keha, mis esineb näiteks planeet Maal elavatel olenditel, puudub. Sellised „välja-olendid“ näevad välja ainult valgusena. Need on kui valgusolendid, mida on samuti nähtud surmalähedastes kogemustes. Näiteks kosmoses on inimese kõige paremaks eksisteerimiseks just kehast väljas olles. Seda sellepärast, et siis ei pea inimesed kandma skafandreid ja vältima kosmoses olles kiirgust. Inimese elu ilma bioloogilise kehata sarnaneb kirjeldustega, mis on esitatud ka Piiblis. Vihjeid leidub üsnagi palju. Kuid kõigest sellest on täpsemalt kirja pandud ülitsivilisatsiooniteooria valdkonnas, mis võib olla omakorda aluseks religiooniteooria valdkonnale.
Kogu Maailmataju kõige põhiliseim „tuum“ seisneb selles, et kuidas tekib Universumi füüsikaseaduste järgi teadvus ja mis see Universum ( ning ka see teadvus ) ise oma olemuselt on. Maailmataju käsitleb teadvuse olemuse ja Universumi olemuse vahekorda. Näiteks Universumi füüsikaline olemus seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas. On olemas kaks peamist põhjust arvata, et miks Universumit ei ole tegelikult olemas. Esiteks on see, et tänapäeva füüsikaseadused ei anna meile vastust Universumi olemuse küsimusele ( nii nagu ei anna neuroteadus teadvuse olemuse küsimusele ). Näiteks mis on aeg, ruum või mass? Ja teiseks on see, et Universumi olemus tuleb välja ajas rändamisest. See näitab seda, et aega tegelikult ei eksisteeri. Kogu aeg eksisteerib korraga. Minevik, olevik ja tulevik on suhtelised mõisted, sest see sõltub ajast, milles inimene parajasti viibib.
Ajas rändamine
Ajas rändamise tehnoloogia
Mistahes mõistusliku tsivilisatsiooni arengutaseme jõudmine Universumis sellisesse faasi, et suudetakse teostada ajas rändamine, põhjustab see täiesti uue ajastu tsivilisatsiooni arengule. Teatud mõttes võibki vaadata „Maailmataju“ teost kui ajas rändamise mõju inimkonna edasisele arengule. Ajas rändamise loomine mõjutab inimeste peaaegu kõikide eluvaldkondade arengut. Ajamasin on kui „põhjuse-tagajärje tehnoloogia“, mis võimaldab luua uskumatult palju põhjuslikke seoseid erinevate sündmuste, leiutiste või avastuste vahel. All järgnevalt ongi välja toodud ajamasina tehnoloogia otstarve Maailmataju erinevate osade jaoks.
Universumi füüsika
Kuna kõik kehad Universumis liiguvad ajas ( tuleviku poole ) ja kõik nähtused toimuvad ajas ja ruumis, siis seega ajas rändamise füüsika on kõige eksisteerimise aluseks. See tähendab, et kuna absoluutselt kõik kehad Universumis liiguvad ajas ( tuleviku suunas ), siis seega on ajas rändamise teooria kogu Universumi füüsika fundamentaalseks aluseks. Universumi füüsikaline olemus järeldub otseselt ajas rändamise füüsikateooriast. See tähendab seda, et kui me ajas liikuda ei oska või seda me ei mõista, siis Universumi täielikku füüsikalist mõistmist ei saa olla. Füüsika areng jäi pikka aega kinni kvantmehaanika ja relatiivsusteooria näilisesse müstikasse. Ajas rändamise teooria on nende kahe teooria edasiarendus ja samas ka nende „ühendteooria“.
Universumi holograafia
Kuna ajas liikumine on võimalik, siis osutub võimalikuks ka läbida ülisuuri vahemaid Universumis väga väikese aja jooksul. Ajas rändamise teooria järgi võimaldab aegruumi tunnel mõlemat: teleportreeruda ajas ja ruumis. Ei saa olla ainult ühte nendest. Aegruumi tunnel ehk teleportreerumine ruumis võimaldab inimesel näha kosmilisi objekte oma silmaga. Näiteks on võimalik teostada galaktikate vahelisi rände. Ajamasinast on võimalik tulevikus välja aretada kosmosetehnoloogiaid. Kosmoses liikumine näitab inimesele Universumit vahetult, mitte enam vahendatult. Holograafia ehk antud juhul fotograafia valdkond sisaldab pildimaterjale kaunist ja säravast Universumist.
Tajupsühholoogia
Tajupsühholoogias ehk antud juhul unisoofias käsitletav eriline teadvuse vorm esineb ka surmalähedastes kogemustes. Seda kinnitavad inimeste ütlused. Kuid nende psüühiliste nähtuste olemasolu kinnitaksid sellised paranormaalsed nähtused, mille korral näevad inimesed vaime või kummitusi. See tähendab seda, et kui surmalähedased kogemused ei ole aju illusioonid ja inimene on võimeline oma kehast väljuma, siis peaksid eksisteerima ka poltergeisti ja kummituste nähtused. Nende olemasolus on omakorda võimalik ajas rändamise teel tuvastada. Nii on võimalik ka Unisoofias käsitletavaid psüühika aspekte tõestada, sest unisoofilises psühholoogias käsitletav teadvuse seisund sarnaneb surmalähedaste kogemuste korral kogetava teadvuse vormiga.
Teadvuse teadus
Surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine „põrmustaks“ peaaegu kõik tänapäeval tuntud teadvuse teooriad. See tõestaks, et teadvus ei ole neurobioloogiline nähtus, vaid pigem füüsikaline nähtus. See tähendab seda, et teadvuse aluseks ei ole neuronaalsed struktuurid ajus, vaid neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised inimese surma korral eralduma ajust. Teadvuse teaduse valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta.
Religioon
Ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu. Teleportreerudes ajas ( ehk rännata ajas ) võime kohata erinevaid tsivilisatsioone, kes on planeedil Maa kunagi eksisteerinud. Teleportreerudes ruumis ( ehk rännata kosmoses ) võime kohata maaväliseid tsivilisatsioone ehk elu mujal Universumis. Ajas rändamise korral on võimalik kinnitada tulnukate tegevusi planeedil Maa. See tähendab ka seda, et kõik nimetatud ja kirjeldatud sündmused, mida on antud valdkonnas esitatud, on võimalik ajas liikumise teel kinnitada. Niisamuti ka tulnukate poolt teostatud inimröövid, mida inimesed ( s.t. tunnistajad ) on aegade jooksul väitnud. Nende sündmuste kirjeldused ei ole pandud siia lihtsalt niisama. Kui on teada sündmuse toimumise aeg ja koht, siis on võimalik tõestada sündmuse eksisteerimist just ajas rändamise teel. Tegemist on „ajaloolise kroonikaga“, milles teadlased on seni „põhjendamatult“ kahelnud.
Teadus
Ajas liikudes on võimalik näha tulevikus aset leidvaid teaduse saavutusi. Ajamasinaga on võimalik näha seda, et kuhu teadus areneb. Ajas rändamise teel on võimalik tuvastada ka paranormaalsete nähtuste olemasolu. See viib aga tõsistele teaduslikele järeldustele. Esiteks ajas rändamise võimalus suurendab teaduse piire, mille tagajärjel on võimalik uurida ning avastada ka selliseid nähtusi, mis seni on jäänud teadusest väljapoole. See tähendab seda, et ajas rändamine etendab teaduses uue teadusliku uurimismeetodina. Kuid teiseks näitab ajas rändamine meile seda, et teaduslik mõtlemisviis ei saa olla siiski absoluutselt õige. Maailmas eksisteerivad nähtused ( näiteks paranähtused ), mida ei saa teaduslike meetoditega uurida ega avastada ning sellest tulenevalt peab neisse ainult uskuma. Sellest järeldub tõsiasi, et teaduslik maailmapilt on vigane ( mida tõestavad aja rännud ) ning teadlased on püüdnud seda oskuslikult ignoreerida.
Tsivilisatsioon
Kui inimeste kehast väljumised on tõesti reaalsed, siis peaksid reaalsed olema ka „vaimude“ või „kummituste“ ( seega ka poltergeistide ) juhtumid. „Vaimud“, keda elavad inimesed on näinud läbi aegade, peaksid olema siis enda kehadest väljunud „inimesed“, kelle füüsilised ( bioloogilised ) kehad on aga praeguseks juba surnud. Inimesed on juba tuhandeid aastaid näinud vaime. Kuid sellisel juhul ( ajas rändamise teel ) oleks „vaime“ või „kummitusi“ võimalik ka eksperimentaalselt uurida. Seni on paranormaalsete nähtuste vallas läbi viidud uurimused näidanud, et „vaimud“ emiteerivad endast nõrka elektromagnetvälja. Need kinnitaksid teesi, et teadvus eksisteerib pärast ajusurma just elektromagnetkiirgusena. Surmalähedaste kogemuste reaalne olemasolu oleksid seega tõestatud. Ja järelikult kehtiksid ka antud teooria arusaamad.
Multiversumi teooria
Ajamasinaga on võimalik liikuda aega, kus elasid meie eellased ja esivanemad. Nende elust ja arengust on kirjeldatud multiversumi teooria teises ( ehk kultuuri ) osas. Mingilmääral saame mõista ka inimese ajus esinevaid loomeprotsesse, kui me ajas rändamise teel uurime palju täpsemalt inimese aju bioevolutsiooni ja inimajaloo jooksul loodud väga erinevaid ideid, mis väljenduvad kunstis ja kultuuris. Ajas liikudes on võimalik näha minevikus ja tulevikus asetleidvaid kultuurinähtusi. Kultuur on ju läbi aegade erinev. Multiversumit on võimalik sellisel juhul näha läbi erinevate aegade. Ajas tagasi liikudes oleks võimalik näha ka seda, et kuidas hakkasid kõndima esimesed inimahvid ja kuidas võeti kasutusele tuli. Näeksime oma enda silmadega inimkultuuride tekkimist ja arenemist.
Seadused ja määrused?
Reeglistik
Kõik Maailmataju harud ( osad või regioonid ) on olulised ehk mitte ühtegi Maailmataju regiooni ei saa eelistada üksteisele. Need kõik moodustavad kokku ühtseks ja peaaegu kõikehõlmavaks maailmapildiks ( maailmavaateks ), milles võivad kõik inimesed oma mõistuses ja südames elada. Ka erinevad teadused ( teadusharud ) moodustavad kokku ühtse ja kõike hõlmava maailmapildi. Seda nimetatakse vahel ka teaduslikuks maailmapildiks.
"Kolmas liik"
Ei ole õige väita, et „Maailmataju“ ei ole teadus ega religioon, vaid on midagi nende vahepealset. Kuna „Maailmataju“ arvestab teadusliku mõtlemisviisi vigadega ja religioosse maailmapildi puudustega, siis on õigem väita seda, et „Maailmataju“ on nii teadus kui ka religioon korraga. See sisaldab samaaegselt mõlemat, mis tegelikult teebki maailmapildi täiuslikumaks ( ühtsemaks ). Maailmapilt ei saa olla päris õige, kui me aktsepteerime ainult ühte neist – teadust või religiooni. Täiuslikum maailmapilt nõuab neid mõlemat ja seega võib „Maailmataju“ käsitleda ( mõista ) teaduse ja religiooni kõrval „kolmanda liigina“.
Kasutatud materjalid
Antud teoses on kasutatud ka teiste autorite töid ( ehk teos sisaldab refereeringuid ), kuid see sisaldab eelkõige uut infot, mida pole varem üheski vormis eksisteerinud. Refereeritud ehk kasutatud materjal on teoses kas illustreeriva tähendusega, hariva eesmärgiga või on vältimatult vajalik uut infot esitada koos kasutatud materjaliga, mis oleks siis eneseväljenduse lisaväärtuseks. Kasutatud materjal ja „uus info“ on teoses omavahel üsna tihedalt põimunud.
Matemaatika vs füüsika
Maailmatajus esitatakse rohkem füüsikaliste nähtuste ja protsesside olemust, kui nende matemaatilist kirjeldust ja seetõttu näib esitatav füüsika pigem filosoofia kui tõsiteadusliku füüsikana. Kuid see on siiski ekslik, sest Maailmatajus esitatavad ja tuletatavad füüsika-teooriad baseeruvad kindlatel olemasolevatel ja üldiselt aktsepteeritud matemaatilistel võrranditel. Näiteks inertse ja raske massi võrdsus ( ehk samasus ) on küll kogu üldrelatiivsusteooria füüsikaliseks aluseks, kuid see ei tule välja matemaatikast ehk mitte ühestki matemaatilisest võrrandist. Selline seos on Albert Einsteini poolt avastatud puhtalt füüsikalistest kaalutlustest.
TEADUS
Teadust iseloomustab peamiselt objektiivsus, mille korral on kogu inimese subjektiivsus välja tõrjutud. Teaduslik teooria tähendab mingit loodusnähtust või protsessi seletavat printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline tõestusmaterjal. Need seletused on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud.
RELIGIOON
Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus inimkonna kultuuriloos ei ole tegelikult selline nagu seda annab meile tänapäeva teoloogia õpetus. Salajased uurimused paranormaalsete nähtuste ja UFO-de vallas avaldavad meile hoopis teistsuguse pildi religioonist, kui seda inimene uskuda soovib.
KUNST-KULTUUR
Jüri Lotman määratles kultuuri kui kõike seda, mis ei ole geneetiliselt päritav. See tähendab ka seda, et ka loomadel esineb kultuur, kuid inimkultuur on kahtlemata kõige rohkem diferentseerunud. Kultuur on tehisliku päritoluga. See tähendab seda, et selle loojaks on aju. Väga kõrge teadvuse diferentseerumisega kaasneb enamasti kultuuri olemasolu.
Matemaatilise füüsika teadus
Matemaatikud ise on füüsika kohta väitnud järgmist: „…kui füüsikateoreetilistest kaalutlustest lähtudes on tuletatud matemaatiliselt korrektne tulemus, milleni matemaatika enda seniste meetoditega pole suudetud jõuda, siis peab see füüsikateooria ilmtingimata kirjeldamagi midagi tegelikku.“
TEADUS VS KUNST
Füüsikateooriad kui kunstiteosed
Kunagine Cavendishi laboratooriumi ( Cambridge´i Ülikooli ) direktor sir Alfred Brian Pippard on pidanud füüsikat samuti kui inimese kunsti üheks väljenduseks: „…füüsika – see on midagi palju suuremat, kui kogum seadusi, mille rakendamine on lihtsa kogemuse asi. Füüsika – see on eelkõige käte ja aju elav loometegevus, mida antakse edasi rohkem eeskuju kaudu, kui tuupimise teel. Ta kehastab materiaalse maailma probleemide lahendamise kunsti. Ning seepärast tuleb füüsikat õppida, kuid õppida kui kunsti.“
Neuroteaduse uued võimalused
Kogu inimkonna kultuur on inimese teatud organite pikendused. Näiteks televisioon annab hea visuaalse nägemise sellest, mis on meist väga kaugel. See nagu pikendab inimese nägemisvõimet. Niisamuti on ka raadio inimese meelepikendus, mis võimaldab kaugustest kuulda seda, mida parajasti tahetakse. Ka kogu internetti on võimalik mõista kui inimese olulise kontakti võime pikendusena. Kuid uus füüsiline vorm annab inimesele palju võimalusi, mis bioloogiline keha suuteline ei ole. Näiteks keha välises olekus on inimesel võimalik lennata ja vabalt läbida füüsilisi kehasid. Samuti on võimalik telepaatia ja psühhokinees, olla nähtamatu ja näha läbi füüsiliste kehade.
Milline on inimeste maailmapilt?
Inimeste maailmapilt
Maailmapilt on inimühiskonnas tervikuna ära killustunud väga erinevateks vormideks. Budism, hinduism, islam, ateism, kristlus, teadus jne – need kõik on erinevate inimeste erinevad maailmapildid. Inimkonna ühtset ja kõigi poolt aktsepteeritud maailmapilti ( maailmavaadet, maailma nägemust ) ei ole ja see on ka üks paljudest põhjustest, et miks esinevad konfliktid erinevate inimeste, rahvaste ja riikide vahel. Kui kunstis on arusaadav, et inimeste maitsed on erinevad, siis maailmapilt peaks näima igale inimesele siiski samasugusena. See tähendab seda, et inimeste ideed võivad varieeruda vägagi erinevalt, kuid maailm, milles me kõik elame, on ikkagi ainult üks.
Teadus ja religioon
Inimkonna maailmapilt on lõhestunud kaheks: teaduslikuks ja religioosseks. Teadusliku maailmapildi aluseks on objektivism ehk kõik see, mis on kaemuslikult ehk empiiriliselt kättesaadav ja eksperimentaalselt uuritav. See tähendab ühtlasi seda, et teadus uurib inimesele objektiivselt kättesaadavat maailma. Kõik see, mis jääb sellest väljapoole, on religioosne. Religioon on kõik see, mis jääb teaduse piiridest väljapoole. See tähendab seda, et inimuurimustest väljapoole jääv maailm kuulub juba religiooni alla. Kui teaduse aluseks on objektivism ( s.t. kõigile objektiivselt kättesaadavat ja korduvalt tõestatavat ), siis religiooni aluseks on individualism või „subjektivism“ ( näiteks surmalähedane kogemus on inimesele isiklik, mille olemust ei saa teistele tõestada ).
MAAILMATAJU KIRJANDUS
Maailmataju erinevad väljaanded läbi aegade
Maailmataju on erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Näiteks ka protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust, millest 39 raamatut moodustavad Vana Testamendi ja 27 raamatut Uue Testamendi. Kõik Maailmataju osad nagu ka inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile – teadus, religioon ja kunst. Teose „Maailmataju“ erinevate materjalidega ehk vanemate versioonidega on võimalik lähemalt tutvuda järgmistel interneti aadressidel.
VÄLJAANDED
Maailmataju kirjanduse kõige uuemad väljaanded
Teose „Maailmataju“ kõige uuemate materjalidega ehk osadega on võimalik lähemalt tutvuda järgmistel linkidel.
Maailmataju 2018
"Maailmataju" uuem ja täiustatum väljaanne ilmus 2. märtsil 2018.
Universumi füüsika
On avaldatud ka Maailmataju "eriväljaanded", mis tähendab seda, et Maailmataju osad antakse välja eraldi, omaette olevana.
"Maailmataju” erinevate materjalidega on võimalik lähemalt tutvuda ja uurida Eesti Rahvusraamatukogu arhiveeritud digitaalkogust.
MAAILMATAJU TOETAVAD BRÄNDID
MAAILMATAJU ERINEVATE MATERJALIDEGA ON VÕIMALIK LÄHEMALT TUTVUDA JÄRGMISTE BRÄNDIDE POOLT LOODUD PLATVORMIDEL:
"Aken Universumisse"
Kes on Maailmataju autor?
Maailmataju looja
Käesoleva kodulehekülje on koostanud ja Maailmataju autoriks on Marek-Lars Kruusen. Kõik õigused on kaitstud. Käesolev veebileht ja Maailmataju ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega.
Marek-Lars Kruusen
Kõik õigused on kaitstud. Käesolev veebileht ja Maailmataju ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega.
Pixabay
Antud veebisaidil olevad fotod on enamasti võetud: pixabay ja wallpaper- flare.
Võta Maailmatajuga ühendust!
ANNETUSED!
Allpool on väljatoodud SEB-i nimelise panga kontonumber, kuhu on võimalik annetusi teha. Annetuse suuruse võid valida Sina ise. SEB-i pank ise asub Eesti Vabariigi pealinnas Tallinnas.
Annetuse saaja nimi: Marek-Lars Kruusen
SEB-i panga kontonumber: EE601010010312397012
Võta Maailmatajuga ühendust!
KONTAKT
Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik kontakti võtta järgmisel aadressil: univisioon@gmail.com.