Inimese „animaalsus“ on pärit loomariigist
Toimetaja: Marek-Lars Kruusen
Agressiivsus on inimese üks loomaliku avaldumisvorme. Agressiivsus on välja kujunenud evolutsiooni käigus, mis tagab liigi kaitsmise ja ellujäämise. See väljendub territooriumi katsmises, saagi hankimisel, tugevamate isendite geenide edasiandmises jne. Rituaalides, mille korral pannakse loomariigis paika loomakarja võimuhierarhia, esineb agressiivse käitumise tahke. Seetõttu agressiivsus arvatakse olevat ka võimutungi kaasnähtuseks. Agressiivne käitumine võib tekkida frustratsiooni pinnalt.
Šimpansid on ainsad olendid peale inimeste, kes korraldavad oma enda liigikaaslaste vastu organiseeritult mõrvasid, et vabaneda rivaalidest ja paremini kasutada oma enda territooriumi ressursse. See on pigem šimpanside õpitud käitumine ja evolutsiooni käigus välja töötatud taktika, mille esmakordselt avastav 1970. aastatel Jane Goodall. Kuid šimpanside lähisugulased bonobod selliseid asju ei korralda.
Ameerika psühholoog ja etnoloog Clarence Ray Carpenter asustas 1938. aastal Indias kinnipüütud 500 makaaki Kariibi mere saarele Cayo Santiagole. See väike saar oli täiesti inimtühi. Seal uuris teadlane seda, et kuidas primaadid edendavad populatsiooni ja kuidas nad oma elu organiseerivad. 70 aasta jooksul on teadlased avastanud primaatide ühiskonnas eksisteerivaid klannisõdasid ja võimu kuritarvitamist, kuid samas ka solidaarsuse ja ühiskondliku hierarhia austamist, mis kõik esinevad ka inimühiskonnas. ( Dokumentaalfilm: „Kariibi mere primaadid“, „Primates of the Caribbean“, Prantsuse 2013, „Ahviühiskonna arengulugu“ )
Sõdimine on inimeste loomuses ja seetõttu ei kao sõjad mitte kunagi. Hulluks ajava alalise õnnetunde ja rahulolu tõttu on rahu inimestele vaimselt vastuvõetamatu. Sõda ja rahu tasakaalustavad üksteist. Poola ajakirjanik ja kirjanik Ryszard Kapuściński on Osmanite impeeriumi kuritegusid kommenteerides öelnud tabavalt ühele ajakirjale järgmist: „Inimesed on tuhandeid aastaid sõdinud, kuid iga kord oleks justkui tegemist esimese sõjaga ja kõik algaks otsekui mitte millestki“.
Noored panevad kuritegusid toime enamasti just gruppides. Väga harva tehakse kuritegusid üksinda. Grupis olles saadakse üksteisest julgust, sest koos on julgem tunne. Tehakse asju, mida üksinda olles ei tehta mitte kunagi. Nii et kuritegusid tehakse enamasti kambavaimus. Noortepuntides on välja kujunenud hierarhia ja käsuliin. Grupis esineb alluvussuhe – kõik kuulavad ühte. Selliseid kuritegelikke grupeeringuid iseloomustab ka nö. „vanglaromantika“ – „et olla kõva mees, on vaja vanglast läbi käia“. Vangla on nende jaoks nagu mingi au asi. Kuritegeliku elu idealiseerimine on kõikidel nendel liikmetel ühine nimetaja. Nad peavad sellist elustiili põnevaks ja huvitavaks ning võtavad õppust kuritegelikku elu kajastavatest filmidest ja telesarjadest.
Allikas: www.maailmataju.info
Märksõnad: sõda, agressiivsus, loomad, kuri, animal.