U44:armastus ja sugutung

Seksuaalne tung ja armastus on omavahel seotud

Toimetaja: Marek-Lars Kruusen
Inimesel kontrollivad seksuaalsust ka armastusetunnet reguleerivad ajupiirkonnad. See tähendab seda, et kui inimesel esineb seksuaalne tung, siis see võib üsna kergesti muutuda üle armastuseks. Armastus ja seks on küll erinevad asjad, kuid neil on ka palju ühist. Näiteks inimene võib tunda ka ilma armastuseta sugutungi.
Kuid suguühe võib algatada ka intiimsuhet. Seksuaalset kirge ja armastust reguleerib inimese aju saaresagar ja juttkeha. Saaresagar, mis asub ajukoores, reguleerib emotsioone. Kuid juttkeha asub aga eesajus ja töötleb signaale, mis tulevad ajukoorest. Teaduslikud uurimused on näidanud, et just juttkeha aktiveerib ajus armastuse ja ka sugutungi. Sellest järeldataksegi seda, et seksuaalselt kirelt on võimalik minna üle üsna lihtsasti armastusele.
Kuid armastus ja sugutung mõjutavad juttkeha erinevaid piirkondi. Näiteks seksuaalse kire korral aktiveerub ajus juttkeha ventraalne piirkond. See piirkond on üks osa aju premeerimissüsteemist. Ventraalne juttkeha aktiveerub näiteks ka siis, kui inimene sööb väga head magustoitu või kogeb orgasmi. Kuid seevastu armastuse tunne aktiveerib ajus oleva juttkeha seljapoolse osa. Kuid selline piirkond reguleerib ka inimese uimastisõltuvust.
Armastus on täpselt nagu mistahes uimasti. See toimib samamoodi nagu mistahes narkootiline aine. Näiteks kui kallimat on maha jäetud, tekivad samasugused hingevalud, mis võõrutusvaludes vaevleval narkomaanilgi. Inimene soovib igahinna eest uut annust.
Kuid uurimused on näidanud ka seda, et sugutung ja armastuse tunne kattuvad aju saaresagaras. Emotsionaalsete tunnete tähendust reguleerib just saaresagar. Tekkivale seesmisele seisundile antakse väline tähendus. Taolised uuringud on näidanud, et armastuse tunne ja sugutung ei ole tegelikult täielikult üksteisest eraldiseisvad tunded. Väga paljudel kordadel muutub seksuaalne tung üle armastuseks.
Allikas: www.maailmataju.info
Märksõnad: armastus, sugutung, aju, seisund, teadvus.

© 2021 UNIVISIOON Käesolev veebileht on Maailmataju ametlik uudiste veebisait.