Inimese maailmapilt on tema ajustruktuuri- ja funktsioneerimise peegeldus
Toimetaja: Marek-Lars Kruusen
Maailmapilt on maailmavaateliste teadmiste süsteem, mis reguleerib inimese tunnetustegevust ja seostab seda kultuuri kui tervikuga. Maailmapilt on praktika arengutaset kajastav, nii looduse kui ka ühiskonna nähtusi hõlmavate teadmiste kogum, mille põhjal kujuneb teatav tegelikkuse nägemise viis.
Inimkonna maailmapilt on lõhestunud kaheks: teaduslikuks ja religioosseks. Teadusliku maailmapildi aluseks on objektivism ehk kõik see, mis on kaemuslikult ehk empiiriliselt kättesaadav ja eksperimentaalselt uuritav. See tähendab ühtlasi seda, et teadus uurib inimesele objektiivselt kättesaadavat maailma. Kõik see, mis jääb sellest väljapoole, on religioosne.
Religioon on kõik see, mis jääb teaduse piiridest väljapoole. See tähendab seda, et inimuurimustest väljapoole jääv maailm kuulub juba religiooni alla. Kui teaduse aluseks on objektivism ( s.t. kõigile objektiivselt kättesaadavat ja korduvalt tõestatavat ), siis religiooni aluseks on individualism või „subjektivism“ ( näiteks SLK kogemus on inimesele isiklik, mille olemust ei saa teistele tõestada ).
Maailmapilt on inimühiskonnas tervikuna ära killustunud väga erinevateks vormideks. Budism, hinduism, islam, ateism, kristlus, teadus jne – need kõik on erinevate inimeste erinevad maailmapildid. Inimkonna ühtset ja kõigi poolt aktsepteeritud maailmapilti ( maailmavaadet, maailma nägemust ) ei ole ja see on ka üks paljudest põhjustest, et miks esinevad konfliktid erinevate inimeste, rahvaste ja riikide vahel.
Kui kunstis on arusaadav, et inimeste maitsed on erinevad, siis maailmapilt peaks näima igale inimesele siiski samasugusena. See tähendab seda, et inimeste ideed võivad varieeruda vägagi erinevalt, kuid maailm, milles me kõik elame, on ikkagi ainult üks.
Allikas: www.maailmataju.info
Märksõnad: teadus, religioon, usk, maailmapilt, maailmataju.