Maailmas elab väga suures vaesuses umbes 1,1 miljardit last
Toimetaja: Marek-Lars Kruusen
Tänapäeva inimühiskonna üldise õiguslikku elukorralduse kohta on tehtud palju teaduslikku uurimustöid. Loogiline on eeldada, et selline inimühiskond, mis esineb tänapäeval, on arenenud pika evolutsiooni käigus ja seega näitab ka praegune inimühiskond üldises mõttes minevikus esinenud õiguslikke elukorraldusi. Inimühiskonna üldist õiguslikku elukorraldust näitab näiteks ühes uurimustöös tehtud järeldused ( CICD kolledži õpilase Mery Kodavere uurimustöö ), mida järgnevalt lühidalt esitame.
Igal aastal sureb toidu kätte 2,6 miljonit last, kes ei ole elanud kauem kui 5 aastat.
Inimeste orjapidamine oli sajandeid tagasi ( kuid kestis ise sajandite jooksul ) väga üldlevinud. Tänapäeva õiguslik kord on selle juba ammu ära keelanud ja näidanud selle inimõiguste ränga rikkumisena.
Võim ühiskonnas on paraku rikaste käes. Näiteks maailma kogusissetulekust kolm neljandikku on lausa 20% rikkamate inimeste käes. Kuid väga vaesest rahvastikkust umbes 40% on sellest ( maailma kogusissetulekust ) aga ainult 5%. 41 kõige vaesemal maal elab kokku umbes 567 miljonit inimest. SKP on seitsmel maailma kõige rikkamal inimesel suurem kui on nendel 567 miljonil inimesel kokku.
Väga paljud maailma riigid on hädas Maailmapanga ja IMF võetud laenudega. Näiteks arengumaad on kohustatud laene tagasi maksma palju suuremas rahaväärtuses kui laenu üldse võeti. Näiteks ühe dollari väärtuses laenu peab tagasi maksma 25 dollarit. Laenude tagasimaksmine kahandab väga tugevalt kulutusi riikide hariduse ja meditsiini vallas.
Raha, mida oleks pidanud kulutama hariduse ja meditsiini peale, kasutatakse aga hoopis riikide sõja pidamiseks. Maailmas on 121 miljonit last hariduseta ja maailmas elab umbes 1,1 miljardit last, kes elavad väga suures vaesuses.
Maailma kaubanduses toimub ebavõrdne vahetus. See tähendab seda, et rikkad maailma maad müüvad oma enda odavaid tooteid kallimalt maha ja samas ostavad kalleid tooteid odavamalt. Arengumaad ei suuda tootmises võistelda USA ja teiste lääneriikidega.
Inimkonna tootmine ja tarbimine üha enam kasvab. Euroopas kulutati raha 1998 aastal alkoholi tootmiseks umbes 10 korda rohkem raha kui arengumaade infrastruktuuri loomiseks üldse vaja läks.
Väga paljud maailma ühiskonnad lausa elavad keset korruptsiooni. Aetakse suurt äri relvade, nafta, vääriskivide ja narkootikumidega. Paljusid ühiskondi valitsevad korrumpeerunud valitsejad, kelle prioriteetideks on äriajamine. Näiteks altkäemaksudena saadud raha on igal aastal nii suur, et seda oleks võimalik vaesuse likvideerimiseks.
Maailmas on välja kujunenud üldine olukord, kus toit liigub vaeste käest rikastele ehk sinna, kus on raha. Paljudest viljakatest maadest valmistatakse mittesöödavaid tooteid ( näiteks puuvilla, teed, tubakat, loomasööta jne ). Selleks kasutatakse aga väga suures hulgas vett ja energiat.
Demokraatlikes inimühiskondades on vähemusel alati palju vähem jõudu kui enamusel ja seetõttu saabki otsustavaks just enamuse tahe oma suure jõu tõttu, mitte aga suurema tarkuse pärast. Rumal jõud on kõige ohtlikum jõud maailmas. Enamuse tarkus ei pruugi alati olla parem vähemuse omast.
Allikas: www.maailmataju.info
Märksõnad: vaesus, rikkus, maailmapank, elukorraldus, lapsed.